Eesti Sõjamuuseumi tutvustus

1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001. a Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi nime all. Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega. 

Ajaloost

ESM (Eesti vabastamise sõja muuseum) asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja lahingud polnud kestnud veel kahte kuudki, mõni päev varem oli vabastatud Tartu ja Eesti Vabariigi püsimine ei olnud kaugeltki otsustatud.

1919. aastal nimetati muuseumi korraldajaks 6. jalaväepolgu reamees rindefotograaf Taavet Poska. 1921. aasta novembris määrati ta muuseumi varahoidja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Eesti sõjamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat püsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, püsiekspositsioonis olid trofeed – Punaarmee väeosadelt lahingus võetud lipud, mannekeenid Vabadussõja-aegsetes mundrites, sõjakaardid, ülemjuhataja sõjaaegse töökabineti sisustus ja palju muud.

Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel tuli Sõjamuuseumil Vene 5 ruumidest välja kolida. Varad viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskõlblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati.

Uus algus ja tänane päev

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Vene armee väljaviimist kerkis päevakorda Vabadussõja-aegse sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri suvekodu – Viimsi mõisa – saatus. 1990. aastate alguseni asus mõisas NSVL-i Balti laevastiku raadioluure väeosa, mis oli jätnud hoonesse oma „kihistused”. 15. septembril 1993 otsustas Viimsi vallavolikogu rajada mõisa Viimsi valla muuseumi, mis asus koguma eeskätt Johan Laidoneri isikuga seotud esemeid ja teavet.

26. veebruaril 2001 moodustati kaitseministri määrusega Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Eesti sõjamuuseumi taastamine algas tühjalt kohalt, sest sõjaeelsetest varadest ei olnud midagi järele jäänud. Jätkati vallamuuseumi perioodil loodud kogude täiendamisega. Õnneks oli paljudel Eesti inimestel jätkunud julgust ja külma närvi hoida aastakümneid väga väärtuslikke Eesti sõjaajalukku kuuluvaid esemeid, arhiive jms ja seda kohati sõna otseses mõttes maa all ja ahjutruupides.

Täna on ESM Eesti sõjaajaloo- ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. ESM-i ülesannete hulka kuulub ka Eesti kaitsejõudude ajaloo pidev talletamine, sõjaajaloo-alaste teadmiste levitamine nii kaitseväelaste, riigikaitseõpetajate, kooliõpilaste kui ka laiema avalikkuse seas, sõjaajaloo-teaduslike ja aimeraamatute väljaandmine, koostöö Eestis ja välismaal asuvate sõjamuuseumide ja sõjaajaloo uurimiskeskustega ning palju muud.

Tulevikuplaanidest

Muuseumi praeguse asukohta, Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate – suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ning põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe tänaste välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis.

Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.
 

Sõjamuuseumi kodulehe valmistas Webgate