45 mm tankitõrjekahur M1932
122 mm haubits M1938
76 mm välikahur M1936
76 mm välikahur M1902
152 mm haubits M1938
76 mm õhutõrjekahur M31
Jalaväelahingusoomuk BMP 1
Liikur-õhutõrjesuurtükk ZSU-57-2
23 mm õhutõrjekahur ZU-23-2
130 mm välikahur M1954
37 mm tankitõrjekahur M/37
120 mm miinipilduja 1938
37 mm tankitõrjekahur M/36
37 mm tankitõrjekahur M/36
37 mm tankitõrjekahur M/36
37 mm tankitõrjekahur M/40
20 mm õhutõrjekahur M/42 M Madsen
84 mm välikahur 1918
20 mm õhutõrjekahur M/38
20 mm õhutõrjekahur M/30
50 mm tankitõrjekahur M/38
75 mm tankitõrjekahur M/40
Liikursuurtükk StuG III Ausf G
105 mm välihaubits 1933
88 mm õhutõrjekahur M/37 RMB

Relvatuba

Tulirelvad tulid Euroopas kasutusele 14. sajandil, esimesed käsitulirelvad ilmusid 15. sajandil alguses. Meie muuseumi relvakogu koosneb valdavalat ainult 20. sajandi relvadest.

I vitriinis (vitriinid on nummerdatud kellaosuti liikumise suunas) on kõik relvad seotud Tallinna Arsenali tehasega, (vitriinis on ka vastav tekst mis sellele osutab). Kõige huvipakkuvam on Arsenali püstolkuulipilduja, mida tooteti alates 1926 kuni 1930.-te alguseni. Kasutusel oli ta PV, KL ja KV katteüksustes (1. ja 7. rügement).

II vitriinis on peamiselt automaatrelvad ja püstolid. Huvipakkuvamad on Soome püstolkuulipilduja mille mõjutustega tegi NSVL valmis oma kuulsa PPŠ. AK-47 – maailma levinum automaatrelv, mis on jõudnud isegi mõne riigi lipu või vapi peale (Mosambiik, Ida-Timor, Zimbabwe). Lisaks on veel kergekuulipilduja Lewis (Eestis tuntud kui rahvapäraselt - lüüs). Eestis võeti kasutusele Vabadussõja alguses. Pärast sõda oli põhiliselt KL relvastuses, sest Kaitsevägi (KV) läks üle Madseni kergekuulipildujale. Püstolitest huvipakkuvaim on Browning FN HP mis on KL logoga. KL likvideerimisel anti viimase relvastus üle Punaaermeele ja see relv pärineb Jätkusõjast kus see langes Soome vägedele sõjasaagiks.
 

III vitriinis on vene vintpüssi Mossin-Nagant’i erinevad variantid. Põhiliselt on tegemist peale Esimest maailmasõda toodetud relvadega. Vast huvipakkuvaim mudel on Mossin-Nagant M39, mis küll vitriinis on optilise sihikuga aga Eesti KV taasloomisel saadi neid Soomest relvaabina. Hiljem läksid need KL käte.

IV vitriin (keskel). Alumisel kahel riiulil on näited Arsenali toodangust, Soomusauto Arsenal-Crossley mudel, gaasimask koos torbikuga, tankitõrjemiin mida sai kasutada ka jalaväe vastu ja välitelefon. Järgmisle riiulil on AK-47 puhastuskomplekt, püstolite P08 ja Lahti-35 kabuur. Kõige kõrgemal riiulil on käsigranaadid ja kaks suurtükimürsku. Huvipakkuvaim on käsigranaat F1 mis peaks olema maailma kõige kauem seeriatootmises olev käsigranaat. Tootmist alustati 1914. aastal Prantsusmaal ja tänapäeval on ta veel tootmises Venemaal.
 

Suurem osa relvatoas näitusel olevatest relvadest on saadud 2008. aastal Soome Sõjamuuseumilt. Suuremahulised eksponaadid muuseumi praegustesse ruumidesse paraku ei mahu, ent Eksponaatide galeriid saab näha siit


 

Sõjamuuseumi kodulehe valmistas Webgate